Terve tere!

Nonii ja ongi minu HK peatükk läbi saamas.. väga kurb oli bussiga lennujaama sõita, vaatasin bussi aknast välja ja nautisin läbi linna sõitu Lantau saarele, kus asub lennujaam.. kõik oli mõnus kuni bussijuht mõtles, et võiks kurve hästi kiiresti ja järsku võtta ja mu kohver, mis kaalub ametlikult 28,5 kilo pani salto ja mina üritades seda püüda murdsin teise küüne juba selle kohvri pärast ja nüüd mu keskmine sõrm omab vaid poolt küünt ja jookseb verd. Tore. Jah, sellega mu tripp HK's lõppeski, sain ikkka viimaseks sõnaks mainida vihaselt " faking t-hiinlased". Aga tegelt oli ju tore enamus ajast.
Mis tegi asja veel toredamaks oli see, et reedel käisin saartel ja mõnulesin, trippisin täiega ringi ja noh... olen väga tubli, et selle viimaks käsile võtsin. Käisime siis Michele ja Brianiga Lamma saarel ja see oli täpselt selline paradiis nagu ma olen filmidest vaadanud, aga natukene itaalialikum. Valged pikad rannad, grillliplatsid rannas ja maaastik... vau, absoluutselt lummav. Sõime siis ühes väga kaunis restos õhtusööki, vaatega merele ja saartele meres ja vaatasime päikeseloojangut, mida oli rohkem näha kui HK's , sest seal on nii ulmeline reostus ja niiskus, et koguaeg on udune. Lõpuks trippisime saare teisele poolele, rääkides jubedaid lugusid igasugustest õudusfilmidest ja peaks mainima, et pimedal matkarajal, mägedes ja ilma ühegi inimesteta alal on see päris emotsionaalne :D Hah, lõpuks jõudsime koobasteni, kus japsid teise maailmasõja ajal paate hoidsid, aga sisse ei julgenud väga minna, sest jah, seal olid nahkhiired ja väga pime. Igastahes lõpuks ootasime 1,5h laeva ja läksime tagasi hullusesse. Aga hea oli,et me käisime seal ära, sest tõesti, ülimõnus.. üliimõnusss. Nädalavahetusest ma ei mäleta väga midagi, käisime katusel ja mõnulesime veini-õlle ja muudue asjadega, hõhõ. Pühapäeval jäime kahekesi Michele'ga korterisse, sest Konst lahkus juba laupäeval ja Josh pühapäeval ( thank god! polnud kõige mõnusam inimene:D ) .. jah viimased päevad töötasin ja tore oli. väga tore, terve jaanuar oli nii ulmeline kuu, et viimnegi energia on minut välja imetud, nii väga on vaja puhata. Ja seda mul on plaanis siin eestis nüüd natukene teha!
Varsti jällle uuutele seiklustele, sest nagu ma endale lubasin, seee aasta olen kõigele avatud ja teeeen ja reisin ja töötan ja mõnulen ja avastan ja üldse... NAUDIN.
Aga kuna mu plaanid alati tuksi lähevad, siis ilmselgelt ma ei hakka praegu veel midagi kindlalt kirjutama, niiet ootame-vaatame.
Helsingis on tore passida, või ka mitte, aga kuna ma juba... nüüdseks mingi 3h pärast hakkan lennukile minema, siis on OK.
Ühesõnaga vägagi vinge oli HK ja isegi Hiiina ( raske uskuda, aga tegelt Guangzhou on ju Hiina suuruselt kolmas linn pärast Shanghai'd ja Pekingit .. ja väga ilus, modellidel on vaid ebameeldivaid asju seal:D) oma toredate mandariinidega ja värki.
Just lugesin elu24-st ,et Liis Lass käis ka HK's ja Macaus ja talle meeldis, niiet minge kah !!:D

No vot siis, ma ei tea, ma võin veel kirjutada igast huvitavalt mõttetut juttu, aga ei tea, kas on mõtet... kunagi kui pildid arvutisse laen, lisan paar pilti kaa!
Ohh ja jaanuari lõpus tulid mu vinged editorialid välja, Jessica eheteeditorial , kus ühel pildil kannan 30 miljoni eesti krooni väärtuses ehteid, wohooo :D ( ma ei imesta, et 8 turvat oli ) ja Harpers Bazaar, mis on lihtsalt ülivinge!

Aaaaaaaaaaa, mis veel??:D Hiina viimane töö oli fake burberry kampaania :D HAHHAHA, jubefun ikka, pildid olid ülivinged ja kliendile meeldisin täiega ( no ta oli norm ja kuna ta tahtis teha ikka fashioni teemat, siis ma ei pidanud naeratama 10h järjest, thank god:D ) . Seal töötasin koos ühe Serbia kutiga, kelle nimi oli Zarko, mis on vene keeles kuum või midagi , riight, igastahes hottie'ga sai nii rämedalt nalja, et oiblin. Ühel pildil ta pidi titat hoidma ja titale ta väga ei meeldinud vist, sest ta pissis Zarko peale:D HAHA päris naljakas oli iseenesest. Jaaaaaa vottt... ja HK's sain ma omad esimesed kingitused klientidelt, mis olid väga nunnud ka. Niiet täismäng.

Ühesõnaga, sain palju uusi tuttavaid ja mõnus aeg, kohtusin nii paljude inimestega, nii paljudest riikidest ja olgu mis on, sain teada, et isegi kui Eestis oli mul viimastel kuudel nii massiv igav, siis ükskõik... kodumaa on kodumaa ja ikka tunned suuurt igatsust. Aga nüüd enam ei tunne, sest kohe kohe olengi kodus :)